Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum asub Rüütli tänaval Tartus. Lisaks spordiajaloolistele ülevaadetele on püsinäitustel võimalik uudistada ka kollektsiooni
olümpiamedalitega, panna oma tugevust ja oskusi proovile köieveo- ja jalgrattastimulaatoritel, võtta osa põnevast virtuaalsest olümpiarännakust,
teha pilte mälestuseks kunagiste jõumeeste kõrval, tutvuda kunagiste spordi väljaannetega ja veel palju enamat. Sageli korraldab muuseum ka väljaspool
tavanäitust sõite ja üritusi mujal.
Vastupidiselt enamus teistele muuseumidele, on Spordimuuseum tõeline elamuskogemus, kus on võimalik nii spordi spetsialistidel kui ka niisama huvilistel võtta oma kätega osa tegevustest ja tunda end tõelise võitjana. Spordimuuseumis ei hakka igav peredel, gruppidel ega ka üksikkülastajatel. Lisaks on võimalik ka firmadel muuseumis üritusi korraldada ning tugevdada meeskonnatööd erinevate mängude ja tegevuste abil.Igav ei hakka Spordimuuseumis kindlasti – lisaks töötubadele ja interaktiivsele näitusele on võimalik ka osa võtta muuseumi ajaloo suurimast elamusnäitusest “Kõik mängu”, mis hõlmab endas enam kui kümmet erinevat variatsiooni, mis on kõik väga õpetlikud. Samuti on võimalik panna oma teadmisi proovile sporditeemalistel aladel, anda spordikommentaare koos legendaarse kommentaatori Kalev Kruusiga ja palju muud.
2011. Aastal loodi Tartu Spordi- ja Olümpiamuuseumi filiaal Eesti kõige tähtsamas
suusastaadionis Tehvandil. Selle eelkäija oli 2001. aastal avatud Otepää
Suusamuuseum, mis sai FIS tunnustuse 2003. aastal. Talispordimuuseumi näol on tegu hubase ja õdusa näitusetsooniga Tehvandi suusastaadioni hoones, millel on kogupinda veidi üle 150 ruutmeetri. Kuigi ruum on üsna väike, leiab sealt kindlasti siiski meie talispordi tipphetked ära – nii medalid, spordivahendid ja muud. Talispordimuuseumi näitusel on võimalik näha ka Eesti Olümpiavõitjaid Taliolümpiamängudel, näiteks murdmaasuusatamise medaleid suusatajatelt Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähilt. Samuti saab Talispordimuuseumis kiire ülevaate Worldloppet-i Tartu Maratoni suusamaratonist.
Spordimuuseumi loomislugu ja ajalugu
Eestlased on alati olnud spordihuvilised ja seega pole ka ime, et mõtet luua muuseum
eestlaste spordi tähistamiseks on veeretatud juba peaaegu sadakond aastat.
1913. aastal rääkisid muuseumi avamisest sellel ajal pealinnas asuva Kalevi
Seltsi liikmeskond. Sellel ajal tundus mõte väga äärmuslikuna, sest ainult
spordile pühendunud muuseume polnud maailmas mitte kusagil mujal. Ning juba seitsme
aasta pärast, 1920.ndatel, võttis Eesti Spordi Keskliit oma põhikirja plaan
luua spordile pühendatud muuseum. Tõnu Võimula, kes oli üle Eesti tuntud
professionaalne maadleja, pühendas end täielikult sellele, et koguda muuseumi
rajamiseks vajalikke materjale.
Pärast ühiseid jõupingutusi ka teistelt entusiastidelt, jõudi kolmekümne aasta pärast
muuseumi toimkonna asutamiseni ning 1963. aasta jaanuari lõpus kinnitati
Spordi- ja Olümpiamuuseumi põhimäärus ja koosseis.
Spordimuuseumi külastamine ja tegevused
Nüüdseks on saanud Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumist moderne asutus, mis meelitab ligi nii vanu kui noori spordihuvilisi. Muuseumis on võimalik pidada sünnipäevi ning võtta osa
töötubadest. Näiteks on võimalik meisterdada valmis oma enda treeningpäevik või
kujundada omaenda torusall. Spordimuuseumi koostööpartnerite sekka kuuluvad
Eesti Olümpiakomitee, Eesti Jalgpalliliit ja muud üle-Eestilised spordiorganisatsioonid. Muuseumi tegevust on võimalik ka järgida sotsiaalmeedias nende Facebooki ja Instagrami kontode kaudu.
